Uuringutulemuste analüüs üheteistkümnes osalevas riigis ja EL-is tervikuna seab eesmärgiks luua pilt e-õppe pakkumisest ja nõudlusest maal, mis on kasulik nii kohapeal tegutsejatele kui ka poliitikutele. Analüüs võtab arvesse iga uuringus osaleva riigi konteksti (riiklik poliitika, IKT areng ja õpikultuur),tehes järeldusi ka Euroopa tasemel. Mis puutub e-õppe osutamisse maapiirkondades, siis oodatakse analüüsilt sisult ja esitusviisilt erinevate õppevahendite demonstreerimist, samuti ülevaadet finantseerimisest, vajalikust tehnilisest infrastruktuurist ning innovatsiooni ja loovusse panustavatest toodetest, eriti seoses maal asuvate VKE-de ja mikroettevõtetega. Nõudluse aspektist võrreldakse e-õppe kasutajaid ja mittekasutajaid, et süveneda põhjalikumalt takistustesse, mis ei võimalda paljudel maaelanikel ja ettevõtjatel kasutada arvutipõhist õpet. Uuritakse sotsiaalmajanduslikku profiili, suhtumist ja ligipääsu vajalikule infrastruktuurile ja varustusele. Eelmiste Vaatluskeskuse uuringute tulemused tõid välja, et enamik mittekasutajaid olid liiga kartlikud ja üsna vastumeelsed e-õppe proovimise suhtes, ei usaldanud oma võimeid või motivatsiooni säilimist. Eeldatavasti leiavad need küsimused enam valgustamist; suund on juhtida e-õppe osutajaid muutmaks arvutipõhist õpet maal elavateleõppijatele atraktiivseks.